Oktoobrikuu pildiks saab kahtlemata see pilt, kuigi kuu ei ole veel läbigi. No esiteks muidugi erakordse loodusnähtuse poolest aga see ei ole veel kõik. Nimelt õnnestus mul saada tuntud objektiivitootja Tamron’i testpildistajaks. Seoses sellega õnnestus mul enda käsutusse saada ka Pentaxi poolkaadrite lipulaev K-5. Olles aastast 2007 pildistanud Pentaxi esimese digipeegelkaamera K10d-ga, polnud mind õnneks eest ootamas midagi väga võõrast. Tehnikaajastul on neli aastat muidugi üüratu aeg ja seda suurem oligi mu ootusärevus, kui sain teada K-5 kasutamise võimalusest. Pentax on selline hea firma, mis ei ole oma brändinimele teatavat lisaprotsenti hinnale otsa keevitanud aga samas suudab võrreldes konkurentidega pakkuda hoopis midagi muud. Kaamerasisene pildistabilisaator vast esiteks. Nüüd sellel uuel veel interval shooting näiteks. Kusjuures seda viimast ma tahan veel eriti katsetada ja proovida. Timelapse pildid on selline uuema aja huvitav trend. See ei ole päris ei video ega pilt aga pakub nö “elavat” pilti. Ka sellel ööl kasutasin just seda interval shooting võimalust ohtralt. Äärmiselt mõnus on lasta kaameral tegutseda ja ise autos konte soojendada, sest oktoobriööd on juba külmad ja väga niisked, see aga tungib kiiresti su kontidesse. Esimene kogemus sattus jah just üks ekstreemsemaid olema. Varemalt olin selle uue kaamera menüüd korra läbi sobranud ja paar testpilti teinud aga pilkases pimedas võõra kaameraga!! ..see oli (khmm) huvitav. Siiski hätta ma ei jäänud ja kõik mis ma tahtsin teha sai tehtud. Loomulikult peale kaamera põgusat näppimist on täiesti pimedas veidi harjumatu toimetada, kuid nagu öeldud, siis tehtud need pildid igaljuhul said. Siinjuures veel üks tähelepanu vääriv vidin sel kaameral, see on digitaalne lood. Äärmiselt mugav asi. Naudin seda kaamerat juba “täiega” ja tagasi ei tahakski enam anda ;)

Tehnilised andmed:
Kaamera: PENTAX K-5
Optika: Tamron 10-24mm@10.0mm
Ava: f/11.0
Säriaeg: 30.000 s
ISO: 1600

Oli üks kaunis õhtu vähestest, mis jaanuaris olid. Valdavalt hallid, tuulised ja tuisused ilmad. Vahel sekka ka mõned sulailmad, et vahepeal ei saanud suusatamaski käia, sest rajad olid pehmed või täis tuisanud. Sellest päevast jääb mul kripeldama see, et kaameraga välja otsustasin ma liiga hilja minna ja palju häid pilte jäi seepärast tegemata. Hea et mõnegi sain. See pilt sai töödeldud tegelikult 12kuud koduka jaoks aga no sel päeval olid vist kõik väljas ja enne mind oli juba sinna mitu pilti pandud, et otsustasin lõpuks seal mitte esineda.. et ärge siis vesimärgi pärast pahandage.

Pilt on tehtud küll selle aasta jaanuarikuu viimasel päeval aga täna aknast välja vaadates on sama või isegi veel hullem pilt. Tiheda sajuga on alati väga huvitav ringi liikuda. Kuna vaateväli on piiratud, siis fotograafile pakub see väga magusaid momente.